Alates 1. jaanuarist 2026 on Eesti elektri- ja võrguarvel kaks uut rida: tasakaalustamisvõimsuse tasu ja varustuskindluse tasu. Keskmisele kodule kokku umbes 3–4 eurot kuus. Selgitame lihtsalt, mis need on ja miks nad tekkisid.
Tasakaalustamisvõimsuse tasu lisandub elektriarvele ja katab kiiresti reageerivate reservjaamade kulu, mis hoiavad elektrisüsteemi igas sekundis tasakaalus. Elering kinnitas selle 2026. aastaks 3,73 €/MWh. Varustuskindluse tasu lisandub võrguarvele ja rahastab Eesti juhitavaid tootmisvõimsusi, et elektrit jaguks ka rasketes oludes — keskmisele kodule mõju ligikaudu 2,35 € kuus (koos käibemaksuga).
2025. aasta veebruaris lahkus Eesti koos Läti ja Leeduga Venemaa juhitud elektrisüsteemist (BRELL) ja sünkroniseeris end Mandri-Euroopa võrguga. Nüüd vastutab Eesti ise oma sageduse tasakaalus hoidmise ja piisava juhitava võimsuse eest. Need kaks tasu katavadki selle uue kohustuse kulu.
Tasakaalustamisvõimsuse tasu on €/MWh — see kasvab kogutarbimisega. Varustuskindluse tasu lisandub võrguarvele. Kui haldad kümneid või sadu mõõtepunkte, maksad mõlemat mitmekordselt ja väike ühikuhind muutub kokku tuntavaks summaks. Gridea näitab, kui palju need read su portfellis kokku maksavad ja kus mujal saab kulu vähendada.
Keskmisele kodule kokku umbes 3–4 eurot kuus. Tasakaalustamisvõimsuse tasu on 3,73 €/MWh (elektriarvel), varustuskindluse tasu keskmiselt umbes 2,35 € kuus koos käibemaksuga (võrguarvel). Mitme mõõtepunktiga tarbijal on summa vastavalt suurem.
Ei — need on kohustuslikud ja lisanduvad kõigile. Kuid muude kuluridade (võrgupakett, tipud, tariif) optimeerimine võib kogukulu vähendada nii, et uued tasud ei tähenda arve tõusu. Just seda Gridea aitab teha.
Eleringilt — vaata allikaid lehe lõpus. Gridea ei leiuta numbreid; iga väide on lingitud allikale.
Tasuta proov · näed oma andmeid kohe · krediitkaarti ei küsi