# Reaktiivenergia tasu: mis see on ja keda see puudutab
Vaatad elektriarvet ja märkad rida, mis pole ei tarbitud kilovatt-tunnid ega tavaline võrgutasu. Seal seisab midagi reaktiivenergia või reaktiivvõimsuse kohta. Summa pole tohutu, aga see on olemas iga kuu ja sa ei mäleta, et oleksid seda kunagi kuskilt "tarbinud". See on koht, kus paljud ettevõtete raamatupidajad ja tehnikahaldurid jäävad hätta: raske on parandada seda, mille tekkepõhjust sa ei mõista.
Käime selle läbi lihtsalt, ilma valemitesse uppumata.
Mis on reaktiivenergia üldse
Vahelduvvoolu võrgus liigub kahte tüüpi energiat. Aktiivenergia on see, mis teeb päriselt tööd — paneb mootori pöörlema, valgusti põlema, arvuti tööle. Selle eest maksad kilovatt-tundides (kWh) ja see on arve peamine osa.
Reaktiivenergia on abistav osa. Paljud seadmed — eelkõige elektrimootorid, trafod, pumbad, ventilaatorid, vanad luminofoorvalgustid — vajavad tööks magnetvälja. Selle magnetvälja üleval hoidmiseks liigub võrgus edasi-tagasi täiendav vool, mis ise "kasulikku" tööd ei tee, aga koormab siiski liine ja trafosid. Seda mõõdetakse ühikutes kVArh (kilovar-tunnid).
Lihtne pilt: kujuta ette õlleklaasi. Õlu ise on aktiivenergia — see, mille eest maksad. Vaht on reaktiivenergia — see võtab klaasis ruumi, aga janu ei kustuta. Kui vahtu on liiga palju, mahub klaasi vähem päris õlut. Võrgus on sama lugu: liigne reaktiivenergia võtab võrgus "ruumi" ära ja seetõttu paneb võrguettevõte selle eest tasu.
Kes reaktiivenergia tasu maksab
Enamik kodutarbijaid ei näe seda arvel üldse. Reaktiivenergia tasu puudutab peamiselt äri- ja tootmiskliente, kellel on suurem liitumisvõimsus ja rohkem induktiivseid seadmeid.
Tüüpiliselt läheb see teemaks, kui:
- ettevõttel on palju elektrimootoreid — pumbad, kompressorid, ventilatsioon, tootmisliinid;
- kasutuses on trafod või sagedusmuundurid;
- objektil on suurem liitumine ja tunnipõhine mõõtmine;
- reaktiivenergia osakaal ületab võrgulepingus lubatud piiri.
Võrguettevõte lubab tavaliselt teatud koguse reaktiivenergiat "tasuta" — proportsioonis tarbitud aktiivenergiaga. Alles piiri ületav osa läheb tasu alla. Täpsed tingimused, lubatud suhtarv ja hind on kirjas sinu võrgulepingu tüüptingimustes ja hinnakirjas — kontrolli need üle oma võrguettevõtte lehelt (nt Elektrilevi: https://www.elektrilevi.ee).
Oluline: reaktiivenergia tasu tuleb võrguettevõttelt, mitte elektrimüüjalt. See tähendab, et börsihind ei mängi siin rolli — see tasu püsib ka siis, kui elektriturg on rahulik. Praegune Eesti hinnapiirkonna seitsme päeva keskmine börsihind on umbes 22.67 €/MWh (allikas: https://dashboard.elering.ee), aga reaktiivenergia tasu arvutatakse sellest sõltumatult, oma reeglite järgi.
Miks seda tasub jälgida
Reaktiivenergia tasu on üksik kuu vaadates tihti tagasihoidlik — nii tagasihoidlik, et keegi ei viitsi sellega tegeleda. Aga tegu on korduva kuluga, mis tuleb iga kuu ja mille tekkepõhjus ei kao iseenesest. Aasta peale kokku liidetuna võib see moodustada summa, mille eest saaks juba päris seadme parandada.
Teine põhjus jälgida: reaktiivenergia kõrge tase on sageli märk millestki muust. Kui su võrgus on palju reaktiivvõimsust, siis su kaablid ja trafod on rohkem koormatud, kaod on suuremad ja liitumisvõimsust jääb aktiivsele tööle vähemaks. Ehk arve on lihtsalt see nähtav ots probleemist, mis muidu jääks märkamata.
Kuidas reaktiivenergiat vähendada
Hea uudis: seda saab tehniliselt lahendada, ja lahendus tasub end tavaliselt ära. Levinud võtted:
- Kondensaatorpatarei ehk reaktiivenergia kompensaator. See tasakaalustab induktiivsete seadmete mõju kohapeal, nii et võrgust liigub vähem reaktiivenergiat. Kõige tavalisem lahendus tootmisettevõtetes.
- Sagedusmuundurite õige seadistus. Kaasaegsed muundurid saavad reaktiivvõimsust ise juhtida, kui need on korralikult häälestatud.
- Vanade seadmete uuendamine. Vanad mootorid ja luminofoorvalgustid on suured reaktiivenergia allikad; kaasaegsed lahendused on tunduvalt tasakaalustatumad.
Enne, kui millegi ostmiseni jõuad, on mõistlik esmalt aru saada, kui palju reaktiivenergiat üldse tekib ja millal. Tunnipõhised mõõteandmed näitavad, kas probleem on püsiv või seotud kindla protsessiga tootmises. Ilma andmeteta on kompensaatori dimensioneerimine puhas oletamine.
Kaasavõetav mõte: enne kui investeerid kompensaatorisse, vaata oma viimase 12 kuu reaktiivenergia read kokku ühte tabelisse. Kui summa on väike, jäta see rahule. Kui see kasvab või ületab lubatud piiri regulaarselt, on sul juba konkreetne arv, millega tehniku juurde minna — mitte lihtsalt "arve tundub kõrge".
Kust näha oma tegelikke numbreid
Reaktiivenergia tasu mõistmise võti on näha oma enda andmeid — mitte üldist juttu, vaid seda, kui palju reaktiivenergiat sinu objektil tekib ja kuidas see su arvet mõjutab. Kui andmed on koos ühes vaates aktiivenergia kõrval, muutub see abstraktne rida arvel millekski, mille üle sul on kontroll.
Gridea toob su tarbimisandmed — sealhulgas reaktiivenergia — ühte kohta, et sa näeksid tegelikku pilti, mitte ainult kuuarve lõppsummat.