Kui haldad mitut objekti — koole, büroosid, pumplaid — tuleb kord aastas koostada elektrieelarve. Enamasti tehakse seda kõige lihtsamal viisil: võetakse eelmise aasta kulu ja korrutatakse oletatava tõusuga. Aga see meetod läheb objektide arvu kasvades üha rohkem viltu.
Miks lihtne korrutamine ei tööta
Elektrikulu ei muutu ühtlaselt. Seda mõjutavad:
- Ilm — külm talv tõstab kütte- ja soojuskulu; sama hoone maksab eri aastatel erinevalt.
- Tarbimismuutused — uus seade, muutunud lahtiolekuajad, renoveerimine.
- Hinnastruktuur — energia ja võrgutasu liiguvad eri suundades ja eri tempos.
Kui korrutad eelmise aasta arve ühe protsendiga, ei arvesta sa ühtegi neist. Tulemus on eelarve, mis tundub täpne, kuni tegelikkus sellest kõrvale kaldub.
Parem lähenemine: mudel, mitte oletus
Täpsem eelarve tugineb temperatuurimudelile: mitme aasta tarbimisajaloost õpitakse, kuidas kulu sõltub ilmast, ja prognoositakse selle põhjal järgmine periood. Nii saad iga objekti kohta prognoosi koos ebakindluse vahemikuga — mitte ühe optimistliku numbri.
Ja mis veelgi olulisem: prognoosi saab jooksvalt tegelikuga võrrelda. Kui mõni objekt jääb kuu keskel eelarvest üle, näed seda kohe, mitte alles aastaaruandes.
Portfelli tasand
Ühe objekti puhul saab mudeli teha käsitsi. Kümne või saja puhul on vaja süsteemi, mis hoiab iga objekti mudeli ajakohasena ja koondab need portfelli tasemele — segmentide, klientide või piirkondade kaupa.
Kokkuvõte
- Eelmise aasta arve korrutamine ignoreerib ilma, tarbimismuutusi ja hinnastruktuuri.
- Temperatuurimudel annab prognoosi koos ebakindluse vahemikuga.
- Väärtus tekib siis, kui prognoosi saab jooksvalt tegelikuga võrrelda.
Gridea ehitab iga mõõtepunktile temperatuurimudeli ja võrdleb tegelikku tarbimist prognoosiga kuu kaupa. Kui koostad energiaeelarvet, proovi tasuta.