Enamik inimesi vaatab elektriarvel ainult lõppsummat. Kuid see summa koosneb kolmest väga erinevast osast, mida saab mõjutada täiesti erinevalt. Kui sa ei tea, mis on mis, jätad tõenäoliselt raha lauale.
Kolm osa, mitte üks
Iga elektriarve jaguneb laias laastus kolmeks:
- Energia hind — see, mille eest maksad oma elektrimüüjale (börsihind või fikseeritud). Seda mõjutad müüjat või lepingutüüpi vahetades.
- Võrgutasu — see, mille eest maksad võrguettevõttele (Eestis enamasti Elektrilevi) elektri kohaletoimetamise eest. Seda mõjutad võrgupaketti vahetades ja tarbimist ümber ajastades.
- Riiklikud tasud ja maksud — taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks. Neid sa otseselt ei mõjuta.
Kõige suurem ja kõige rohkem alahinnatud osa on tavaliselt võrgutasu. Just seal peitub enamik kasutamata säästust.
Miks võrgutasu üllatab
Võrgutasu ei sõltu ainult sellest, kui palju kilovatt-tunde tarbid. See sõltub ka millal sa tarbid (päev, öö, nädalavahetus) ja kui suur on su tipp. Seetõttu võib kaks sama suure aastatarbega mõõtepunkti maksta väga erinevat võrgutasu — lihtsalt seetõttu, et nende tarbimine jaotub ajas erinevalt.
Elektrilevi pakub mitut võrgupaketti, mis jaotavad selle kulu erinevalt. Vale pakett tähendab, et maksad struktuuri eest, mis sinu tarbimisele ei sobi.
Mida sellega peale hakata
Kolm praktilist sammu:
- Eralda arvel kolm osa. Vaata, kui suur on võrgutasu osakaal — sageli on see üllatavalt suur.
- Kontrolli, kas oled õigel võrgupaketil. Seda saab teha ainult tegeliku tarbimisajaloo põhjal, mitte oletades.
- Vaata oma tippu. Kui su tipp läheneb lepingulisele võimsusele, võib lisanduda leppetrahv.
Ühe mõõtepunkti puhul saab seda teha käsitsi. Kümne või saja puhul muutub see kiiresti võimatuks — täpselt sellepärast toob Gridea kõik su mõõtepunktid ühte vaatesse ja arvutab iga paketi läbi automaatselt.
Kui tahad näha, milline võrgupakett on sinu mõõtepunktil kõige odavam, alusta tasuta prooviga — näed oma tegelikke numbreid kohe.