# Koormuse hajutamine: kuidas tippu maha võtta
Kell on 8.15 hommikul. Ventilatsioon läks täisvõimsusele, kompressor käivitus, esimene tootmisliin sai voolu ja parklas laadib kolm elektriautot korraga. Selle minuti number määrab su võrgutasu terveks kuuks — ja tõenäoliselt keegi majas ei tea, et see minut just juhtus.
See ongi tippkoormuse probleemi tuum: tipp on lühike, kallis ja enamasti juhuslik. Sa ei maksa selle eest, kui palju energiat kuu jooksul kokku kulutasid, vaid selle eest, kui kõrgele su tarbimise tipp korra ronis. Tippkoormuse vähendamine ei nõua, et sa vähem toodaksid või töötaksid — see nõuab, et sa need seadmed, mis niikuinii käivad, ei paneks kõik korraga tööle.
Kust tipp tegelikult tekib
Enne kui midagi hajutada, pead teadma, mis tipu tekitab. Ja siin eksitakse kõige sagedamini: inimesed arvavad, et süüdi on suurim seade. Tegelikult on süüdi kokkulangevus — mitu seadet, mis satuvad korraga tööle.
Kolm klassikalist mustrit:
- Hommikune käivitus. Kõik lülitub sisse tööpäeva alguses. Üksikuna on iga seade tühine, koos moodustavad nad päeva kõrgeima punkti.
- Termostaatide sünkroniseerumine. Küte või jahutus lülitub mitmes ruumis samal hetkel, sest välistemperatuur muutus korraga kõigi jaoks.
- Laadimise kuhjumine. Elektriautod pandi õhtul laadima ja kell 18 alustavad nad kõik ühel ajal.
Tipp kestab tihti vaid 15 minutit. Ülejäänud 23 tundi ja 45 minutit võib tarbimine olla täiesti tavaline. Aga arve kirjutatakse selle veerandtunni järgi.
Kui sul on tunnipõhine tarbimisandmestik (Eesti võrguettevõtjatel need on ja saad need kätte oma tarbimispunkti kohta), joonista see graafikule. Tipp paistab kohe silma — see on see üks terav ots, mis ülejäänud päevast kaks korda kõrgemale kerkib. Sealt algab töö.
Kolm hooba, millega tippu maha võtta
Kui tipu allikas on selge, on lahendused üllatavalt lihtsad. Sa ei osta uut trafot ega ehita akupanka esimese asjana — kõigepealt liigutad ajas.
1. Nihuta seda, mis ei pea kohe juhtuma. Suur osa tarbimisest ei ole ajatundlik. Boileri soojendamine, veemahutite täitmine, mittekriitiline laadimine, teatud pesutsüklid — need võivad käia öösel või päeva madalseisus, ilma et keegi vahet märkaks. Iga selline nihe võtab tipust tüki maha ja lisaboonusena satud tõenäolisemalt odavamale börsihinnale (EE NordPooli 7 päeva keskmine on hetkel ≈ 43.8 €/MWh, allikas: dashboard.elering.ee — päevasisesed erinevused on tunduvalt suuremad kui keskmine).
2. Trepista käivitused. Kui kolm suurt seadet peavad hommikul käivituma, ära lase neil seda korraga teha. Viie kuni kümne minuti vahedega käivitus tähendab, et tipud ei liitu üheks piigiks. See on tasuta muudatus — vaja on ainult ajastust.
3. Sea lagi. Määra tarbimisele ülempiir ja lülita mittekriitilised koormused automaatselt ajutiselt välja või madalamale, kui piir ähvardab ületuda. Kaasaegsed juhtimissüsteemid teevad seda ise. Seade läheb korraks madalamale, tipp jääb tulemata, keegi tootmises ei märka midagi.
Enamasti piisab neist esimesest kahest, et esimesed tulemused kätte saada. Aku ja tootmine (näiteks päikesepaneelid) on järgmine samm — need aitavad tippu katta ilma midagi välja lülitamata —, aga ilma andmete ja ajastuseta investeerid sa neisse pimesi.
Miks võrgutasu on siin see, mis loeb
Börsihind kõigub tundide kaupa ja seda jälgitakse palju. Aga tippkoormuse rahaline mõju tuleb tihti hoopis võrgutasu poolelt — paketid, kus arvestatakse su suurimat mõõdetud võimsust. Kui see mõõdik läheb allapoole, väheneb kulu kogu järgnevaks perioodiks, sõltumata sellest, kui palju sa energiat tarbisid.
Täpne tasumudel sõltub sinu võrgupaketist ja -ettevõttest, seega kontrolli oma konkreetseid tingimusi — üldise ülevaate võrgutasude loogikast leiab siit: elering.ee/vorgutasud. Kontrolli: kas su praegune pakett arvestab tippvõimsust ja kas mõni teine pakett sobiks su tarbimisprofiiliga paremini.
Üks mõte, mille kaasa võtad
Tippkoormuse vähendamine ei ole tarbimise vähendamine — see on tarbimise ümberkorraldamine ajas. Sama töö, sama energia, teine ajastus. Kui suudad ühe terava veerandtunni siluda laiemaks lauguks, langeb su arve ilma et miski su tegevuses tegelikult muutuks.
Alusta lihtsalt: võta üks nädal tunnipõhiseid andmeid, leia oma kõrgeim tipp ja küsi selle kohta üks küsimus — *kas kõik, mis sel hetkel töötas, pidi tõesti täpselt siis töötama?* Enamasti on vastus ei. Ja seal peitubki raha.
Kui tahad näha oma tarbimist graafikuna, leida tipud üles ja katsetada, kui palju hajutamine sinu puhul annab, tee seda ilma tabelites arvutamata.