Kui mõõtepunkti tarbimine hüppab ootamatult üles ja jääb sinna, ei ole see tavaliselt juhus. See on signaal. Küsimus on ainult selles, kas keegi märkab seda enne, kui suur arve kohale jõuab.
Mis on anomaalia
Anomaalia on tarbimismuster, mis erineb oluliselt sellest, mida mõõtepunkti ajalugu ja ilm ennustaksid. Näiteks:
- Öine tarbimine, mida varem ei olnud — unustatud küte või ventilatsioon, mis ei lülitu välja.
- Järsk baastaseme tõus — rikkis seade, mis tarbib pidevalt.
- Nädalavahetuse piik tühjas hoones — midagi töötab, mis ei peaks.
Igaüks neist maksab iga päev, mil see kestab. Ja ükski neist ei ole arvel eraldi näha — arve näitab ainult kuu kogusummat, mille sees anomaalia peidus on.
Miks käsitsi seire ei tööta
Teoreetiliselt võiks anomaaliaid märgata, kui keegi vaataks iga mõõtepunkti graafikut iga päev. Praktikas ei tee seda keegi — eriti portfellis, kus mõõtepunkte on kümneid või sadu. Nii avastatakse enamik anomaaliaid alles siis, kui arve tuleb — nädalaid pärast algust.
Varajane avastamine hoiab raha
Anomaalia väärtus ei ole ainult selle summa, vaid aeg. Rikkis seade, mis avastatakse päeva jooksul, maksab murdosa sellest, mis avastatakse kuu lõpus. Seetõttu on pidev automaatne seire — mitte igakuine ülevaatus — see, mis raha kokku hoiab.
Kokkuvõte
- Ootamatu tarbimistipp on tavaliselt viga, mitte juhus.
- Anomaaliad ei ole arvel eraldi näha — ainult kogusummas.
- Väärtus peitub varajases avastamises, mis nõuab pidevat automaatset seiret.
Gridea võrdleb iga mõõtepunkti tarbimist ajaloolise mustri ja ilmaga ning annab märku, kui midagi jookseb oodatust kõrgemalt. Kui tahad, et keegi vaataks su portfelli iga päev, proovi tasuta.